Suvi, mil õppisime päris elu keskel 🌿☀️

Suvi lasteaias on mõnus aeg, mil tavapärasest veelgi rohkem saab õppida õues, liikudes ja päris elu avastades. Tarvastu Lasteaia suverühma laste jaoks kujunes suvi just selliseks – käisime külas kohalikel ettevõtjatel, tutvusime erinevate ametitega, uurisime loomi ja loodust, jälgisime toidu teekonda ning tegime palju põnevaid avastusi.

Üks õppekäikudest viis meie vanemad suverühma lapsed lasteaia naabruses tegutsevasse Roni Remi puidutööstusesse. Ettevõtte töötaja Tõnu abiga saime jälgida kasepuu teekonda metsast valmistooteni. Lapsed nägid, kuidas sae ja höövli abil valmivad puidust mööblijupid ja toorikud, mis liiguvad edasi mööblivabrikutesse ning sealt lõpuks meie kodudesse.

Eriti põnev oli oma käega katsuda tootmisjäägina tekkivat saepuru. Õppekäik pani mõtlema sellele, kui pikk teekond ja kui palju inimeste tööd peitub tegelikult ühe tavalise mööblieseme taga. Lisaks räägiti lastega tööohutusest ning sellest, miks on õppimine ja uute oskuste omandamine oluline.

Kodukoha elu ja toidu päritolu aitas paremini tundma õppida külaskäik Tarvastu Farmi. Farmi juhataja Kalev Nurk ja tegevdirektor Meelis Robam tutvustasid lastele vasikaid, mullikaid ja lehmi ning kaugemalt saime uudistada ka pulle. Eriliseks lemmikuks kujunes äsja sündinud 51-kilone vasikas, kelle pehmet roosakat nina said lapsed ka puudutada.

Saime teada, miks kannavad loomad kõrvas numbreid, mida nad söövad ja kuidas nende eest iga päev hoolitsetakse. Kõige selle kaudu muutus palju arusaadavamaks ka piima teekond farmist meie toidulauale. Farmis elab üle 1200 looma, kuid lisaks neile märkasime seal hulgaliselt linde – tuvisid, rästaid ja suitsupääsukesi. Õppekäigu päeval läks Tarvastu Farmist Leedu poole teele lausa 13 721 liitrit piima. Sellised arvud panevad ka väikesed kuulajad imestama!

Ühel kuumal suvepäeval viis tee meid Kivilõppe Kalatallu, kus Andres ja Janika tutvustasid lastele kalurite tööd ning Võrtsjärves elavaid kalu. Nägime oma silmaga, kuidas kala puhastatakse, katsusime muda ja liiva ning kogusime uusi teadmisi kalade ja järveelustiku kohta.

Päeva muutis veelgi meeldejäävamaks väike parvesõit, mille jooksul said soovijad end ka kapteni rollis proovile panna. Rooliratta keeramine oli põnev, kuid laste seas tekitas veel suuremat elevust võimalus sireeni lasta.

Kalatalust saime kingituseks kaasa puhastatud kohafilee, mille meie kokatädi lastele proovimiseks ära praadis. Ja siin sai kinnitust üks oluline põhimõte – enne tasub proovida ja alles siis otsustada, kas maitseb või mitte! Mõnigi laps, kes alguses arvas, et tema kala ei söö, avastas proovides, et värskelt valmistatud koha on hoopis väga maitsev.

Toidu teekonda saime kogeda veelgi lähemalt oma Soe maja köögi kaudu. Oleme väga õnnelikud, et meie majas valmib toit kohapeal. Ühel suvepäeval korjasime koos lastega õpetaja Helja juures punaseid sõstraid ning juba järgmisel päeval olid meie kokad neist valmistanud magustoiduks mannavahtu.

Laste jaoks oli eriti põnev võrrelda värskeid marju valmis magustoiduga – sõstrad ise olid hapud, aga neist valmistatud mannavaht hoopis magus. Nii jõudis korjatud mari peaaegu otse põõsalt laste toidulauale ning andis suurepärase võimaluse rääkida kohalikust toidust, maitsetest ja sellest, kust meie toit tegelikult tuleb.

Kõik suvised avastused ei vajanud aga sugugi õppekäiku. Vahel piisab sellest, kui osata märgata väikest tegelast otse enda kõrval. Nii said meie uuteks lemmikuteks teod. Neid jälgides avastasime muu hulgas midagi väga põnevat – kui vaadata läbi klaasi kõndivat tigu, on näha, kuidas tema „tallaalune“ lainetab. Sellised väikesed tähelepanekud tekitavad lastes hulgaliselt küsimusi ja just küsimustest saavadki alguse kõige põnevamad uurimised.

Suvised tegemised näitasid taas, kui palju õppimisvõimalusi leidub meie vahetus ümbruses. Ei ole alati vaja kaugele sõita ega erilisi õppevahendeid – põnevad inimesed, ettevõtted, loomad, taimed ja loodus on meie ümber olemas. Tuleb vaid minna, vaadata, katsuda, maitsta, küsida ja uurida.

Rohelise Kooli mõtteviis ongi meie jaoks päris elu keskel õppimine – looduse märkamine, kohaliku väärtustamine, toidu päritolu mõistmine, erinevate elusolendite tundmaõppimine ning hooliva ja uudishimuliku suhtumise kujundamine ümbritsevasse maailma.

Just selline oligi meie suvi – palju päris kogemusi, palju avastamist ja veel rohkem uudishimulikke küsimusi. 🌱🐄🐟🐌