6.novembril tähistasime rahvusvahelist õuesõppe päeva rõõmsalt ja aktiivselt! Lapsed veetsid palju aega õues.
Luubid käes, uuriti lehti, oksi ja kõike, mida sügis endaga kaasa toob. Lapsed märkasid looduses toimuvaid muutusi ning mitmekülgset loodust meie ümber.
Avastamine, liikumine ja looduse märkamine – just need hetked õpetavad meid kõige rohkem.
12. novembril käisidTarvastu lasteaia koolieelikud järvemuuseumis KIKI projektiga.
Mardipäeva varahommikul pakkisid Soe maja koolieelikud, keda kokku sai 13, oma seljakotid kodust kaasavõetud joogi ja „proviandiga“ kokku ning sammusid Soe küla bussijaama poole. Kell 9.00 astusime suurde bussi, mis võttis suuna Võrtsjärve järvemuuseumi suunas.
Suur oli laste imestus ja üllatus, kui märgati suuri akvaariume juba koridori esimesel korrusel. Lapsi tervitasid uksel kaks kena muuseumi töötajat, kes jagasid lapsed kahte gruppi. Soe maja lastega tegeles õpetaja Kairi.
Esmalt sammusime maja teisele korrusele, kust avanes imeline vaade tüünele hommikusele Võrtsjärvele. Jutuks tuli, et järvest on leitud ligi 35 erinevat mageveekala liiki ja palju teisi vee-elukaid, kes kõik panustavad järveelu säilimisele.
Siis liikusime edasi, kus saime ise õngega kordamööda paberist kalu „püüda“ ja selgeks õppida kalade nimetused. Sama ruumi seintel asusid kalapüügiriistad, ja plastist mulaažid suurimatest vee-elanikest, kes veest välja püütud, need olid tuur ja säga.
Ühel suurel plakatil oli kujutatud erinevad kalapüügi viisid, mida tohib ja mida mitte Eestis teha. Pildid tundusid esmapilgul väga naljakad, kuid õpetaja Kairi selgitas kõik kenasti lastele lahti.
Kui kalade nimetused selged ja õiged kalapüügivõtted üle räägitud, ronisid julgemad lapsed saali teises ruumis asuvasse kalamehepaati. Taas saime teada, mida tuleb veekogule minnes seljas kanda ja kuidas ka kaldal ohutult kala püüda. Vaatasime, milline on kalamehe kostüüm ja varustus, nt mõrd.
Õpetaja Kairi näitas ja mängis lastega läbi angerja teekonna Võrtsjärvest Sarkasso merre. Nalja ja naeru jagus pikaks ajaks.
Siis vahetasid grupid oma asukohti ning Soe maja lapsed liikusid taas trepist alla. Meid ootasid ees suured ja põnevad akvaariumid ja kohviku poolel meisterdamise töötuba, kus iga laps sai geomeetrilistest tükikestest laduda ja liimida aluspaberile kalakese ning sellele vildikatega soomused kujundada.
Lõpetuseks, peale kahte põnevat tundi muuseumis, sõid lapsed kohvikus oma toidupoolist ja lasteaiast kaasavõetud õunaampsu. Päev oli igati meeleolukas, lastele eakohaselt tegus ning hariv.
Teksti autor: Puhhi rühma õpetaja Piret Nurmeotsa
Fotod: Koolieelikute õpetajad
Detsember tõi Tarvastu Lasteaeda erilise jõulutunde ja rõõmsa koosolemise. Toimus Tarvastu Lasteaia jõulumaa, kuhu olid oodatud kõik lapsed koos oma peredega. Lisaks jõulurõõmule ja koos veedetud ajale oli seekordsel jõulumaal olulisel kohal ka keskkonnasäästlik mõtteviis.
Ühiselt meisterdasime süüteroose, kasutades selleks taaskasutusmaterjale – munakarpe ja küünlajääke. Need lihtsad, kuid nutikad materjalid said uue elu praktiliste ja loodushoidlike süütajatena. Munakarbid sobivad suurepäraselt süüterooside vormiks ning küünlajäägid, mis muidu tihti ära visatakse, leiavad nii uue ja väärtusliku kasutuse.
Eriliselt rõõmustav oli see, et vajalikud materjalid tõid lasteaeda lapsevanemad juba varakult. Nii said pered anda oma panuse keskkonna hoidmisele ning näidata lastele eeskuju, kuidas väikeste tegudega saab vähendada jäätmeteket ja säästa loodusressursse. Koos arutasime, miks on oluline asju uuesti kasutada ja kuidas igaüks meist saab igapäevaselt teha loodussõbralikumaid valikuid.
Sellised ühised ettevõtmised aitavad tõsta kogu kogukonna teadlikkust keskkonna hoidmise olulisusest ning näitavad, et rohelised väärtused ei ole vaid sõnad, vaid ka teod. Jõulumaa oli ehe näide sellest, kuidas õppimine, loovus ja keskkonnahoid saavad käia käsikäes – rõõmsalt ja tähenduslikult.
Aitäh kõigile peredele, kes panustasid ja kaasa lõid! 💚
Koos saame hoida meie loodust – üks munakarp ja küünlajääk korraga. ♻️🕯️
Kommentaarid
Postita kommentaar